Stenariuse mõtted ja arvamused.

  Kui laps läheb kooli, siis hakatakse talle kõige muu vajaliku seas õpetama ka erinevate asjade nimetusi ja tähendusi. Ta saab teada, et autoga sõidetakse mööda teed ja paadiga mööda veekogu. Koolilaps õpib, et kui autoga üritada sõita vee peal, siis see viib auto vee alla ja seab uppumisohtu ka kõik autos sõitvad inimesed. Lapsed õpivad koolis järeldusi tegema ja loogiliselt mõtlema. Sellest tulenevalt saavad koolilapsed teada, et vesi on vedel aine ja selle peal ei saa sõita suvalise transpordivahendiga, vaid erilise vett mitte läbilaskva veesõidukiga. Iga järgmise klassiga õpivad lapsed tegema järjest keerulisemaid loogilisi järeldusi omandavad järjest keerulisemaid teadmisi. Kooli lõpuklassides või lausa gümnaasiumiastmes õpitakse juba ka majandust ja muid keerulisi mõisteid sisalduvaid õppeaineid. Mina õppisin 1980’ndatel koolis ökonoomika tunnis, et majandus jaguneb tootmissektoriks ja teenindussektoriks. Sain selles tunnis teada, et traktoritehases TOODETAKSE traktoreid, ku...

  Kui küsida, kas antiikaegne Rooma Vabariik oli demokraatlikuma riigikorraldusega riik, kui kaasaegne Eesti Vabariik, siis tõenäoliselt enamus inimesi ei mõista, kuidas saab omavahel võrrelda nii erineva ühiskondliku korraldusega riike, mis eksisteerisid nii erinevatel ajastutel? Me kõik ju oleme kooli ajaloo tundides õppinud, et Vana-Rooma oli orjanduslik riik, kus suure osa töödest tegid ära ilma igasuguste õigustete orjad. Meie kaasaegses Eestis ei ole ju orjandust ja kõigil riigi kodanikel on võimalus osaleda poliitikas ja realiseerida oma kodanikuõigusi. Eestis saavad kõik kodanikud iga kolme aasta tagant valida kohalike võimuorganeid ja iga nelja aasta tagant valida seadusandliku esindusorganit Riigikogu. Kuid keda me saame valida ja mis reeglite järgi? Me saame valida ainult erakonda. Jah, me saame ju ka valida isikuid, kes kandideerivad mõne poliitilise erakonna nimekirjas, kuid esinduskogusse saab ainult see isik, kes on saanud isikumandaadi. Kõik teised vähem hääli saanu...

  Kuigi Keskerakonna poolse reetliku käitumise tulemusena nulliti ära abieluteemaline rahvaküsitlus, ei kaota see ise enesest veel ühiskonnas valitsevaid lõhesid. Juba pikka aega surub teatud vähemusgruppide rünnakrühm meie ühiskonnale peale nii öelda “Uusi väärtuseid”, mille kehtestamise nimel ei põrkuta tagasi enam mitte millegist. Kui aga vaadata lähemalt neid niinimetatud “Uusi väärtuseid”, siis ei leia sealt mitte midagi uut ega varasemalt mitte teada olevat. Alustame sellest, et abielu, kui iidne riiklik regulatsioon töötati välja juba antiikajal. Vana-Kreeka seadustes oli abielu reguleeritud. Antiikaegse Rooma Vabariigi seadustes oli abielu kirjas kui ühe mehe ja ühe naise liit. Kuigi antiikajal olid homoseksuaalsed suhted tunduvalt laiemalt levinud, kui tänapäeval, ei peetud selle aegses ühiskonnas vajalikuks seda tüüpi suhete eraldi reguleerimist. Miks siis ei peetud vanadel aegadel vajalikuks nii öelda “Abieluvõrdsust”, mida meilt nõuavad aktiivselt LGBT esindusorganisats...

  Vahel on nii, et inimene teeb suuri plaane, aga saatus ainult irvitab. Meie seas on mitmeid, kes on läinud elule vastu suurte unistustega – lõpetada kool, luua pere, teha kõrgelennulist karjääri. Ja siis on tulnud ootamatu elumuutus, suur stress või trauma, mis paiskas need plaanid põrmu. Tekkis psüühiline haigus, millega elama õppimine võtab enamiku energiast. Ja päris ilma toeta enam hakkama ei saa. Kuigi me tervena sellele ei mõtle, võib säärane mure tabada meist igaüht. Meie ema või isa. Meie lapsi. Meid ennast.

  Esimest korda mainiti Eesti oma raha 1987 aastal IME kontseptsioonis. Veel enne NSVL lagunemist korraldati konkurss uute Eesti kroonide kujundamiseks. Kuid reaalselt alustati kroonide trükkimisega peale Eesti taasiseseisvumist. Kevadel 1992 aastal pidid kõik Eestis elavad residendid ennast registreerima rahavahetus nimekirjades. Mina koos abikaasaga panin oma nime kirja Mustamäe koolimajas, kus oli ka meie elukoha järgne valimisjaoskond. Need kodanikud, kes ei registreerinud ennast rahavahetus nimekirjades, ei saanud ka raha vahetada. Kuupäeva, millal rahareform toimub, hoiti suures saladuses. Kuid see, et inimesed kevadel ennast pidid kirja panema, viitas võimalusele, et rahareform on lähedal. 1992 aastal töötasin tolle aegses RAS Ilmarine. Ilmarine oli seoses muutunud oludega sattunud majanduslikesse raskustesse. See tõttu saadeti enamus töötajaskonnast juuni algusest kolme kuu pikkusele palgata puhkusele. Enamuses mai kuu palgast ja ühe kuu puhkuse raha maksti Eesti Vabariigi ...

Kui ma 1989 aasta pöördelisel ajal kuulsin ideed, korraldada suur inimkett, mis ulatuks Tallinnast Vilniusesse, siis tundsin kohe suurt rõõmu, et tahetakse teha midagi pöörast. Alles siis, kui selgusid selle ebahariliku ürituse pöörased mastaabid, hakkas väike kahtluseuss hinge närima. Kas nii lühikese ajaga saab nii suurt üritust korrektselt läbi viia? Kas inimesed ikka tulevad selle demonstratsiooniga kaasa? Äkki Nõukogude repressiivorganid otsustavad sekkuda?  Kuidas me kõik ühel ja samal ajal saame kindlasse kokku lepitud punkti sõita? Kuid aeg liikus kiiresti ja 23. august 1989 aasta oligi saabunud. Mina kuulusin tehase "Ilmarine" Rahvarinde tugirühma. Tehase juhtkond otsustas Balti Keti üritust omalt poolt toetada sellega, et lubas kasutada firma reisibussi "Ikarus" inimeste transpordiks sündmuskohta. Kutsusin kaasa ka mitmed oma sõbrad ja kõik ühes koos lõbusas tujus sõitsime kella nelja ajal pärast lõunat tehase väravast välja. Meie buss oli viimse istekohan...